Igemehaiguste ravi

Igemehaiguste ravi

Igemehaiguste ravi seisneb erinevate ladestuste(hambakivi) eemaldamises hammastelt, milleks on meil kasutada erinevad vahendid ning metoodika. Hamba pinnale kasvav pisikute kiht põhjustab näiteks igemepõletikku ehk gingiviiti. Esimene põletiku tunnusmärk on igemeverejooks (hambaid harjates) ning paha lõhn ja maitse suus. Põletikus igemetaskud on mikroobidele hea kasvupaik, kust need võivad tungida ka mujale organismis ja halvendada mõnegi üldhaiguse kulgu.

Kui igemepõletikku ei ravita (ehk hambakattu ei eemaldata), hakkab hammaste kinnituskude hävinema. Ige irdub hamba küljest, tekivad sügavad igemetaskud, kuhu asuvad elama lõaluud hävitavad pisikud. Ägedalt kulgeva igemepõletiku põhjusi ei teata alati täpselt. Tavaliselt on tegemist inimese vastupanuvõime langemisega mingi üldhaiguse tagajärjel.

Hambajuureümbrise põletiku puhul lisandub lisaks igemeverejooksule ja ebameeldivale hingeõhule ka igemeturse, mädakolded igemetaskus ning hammaste liikuma hakkamine.

Samas on tänapäevane suund hambaravis pigem haigusi ennetav, mistõttu on igemeravi kompleksne ja seisneb eelkõige haiguste põhjuste väljaselgitamises, korrektse hügieenitehnika õpetamises ning personaalse suuhügieeni programmi väljakujundamises ning järelkontrollis. Hea igapäevane kodune suuhügieen on igemepõletiku ennetamise ja paranemise eelduseks.

Teenused

Kesklinna Hambakliinik on täisteenust pakkuv hambaravikliinik, mille arstid konsulteerivad ja ravivad nii täiskasvanuid kui lapsi, lähtudes patsiendi soovidest ja teaduspõhisest hambaravist.

Hambaravi

Juureravi

Laste hambaravi

Igemehaiguste ravi

Taastav kirurgia

Proteesimine

Küsimused ja vastused

Siia oleme kogunud enamlevinud ja korduma kippuvad küsimused ja vastused

Kuidas tekivad hambaaugud ning mis on hambakaaries?

Hambaaukude peamiseks tekitajaks on maailmas levinuim nakkushaigus – hambakaaries, mida tekitavad hambakatus pesitsevad mikroobid. Hambakatt on hammaste pindadele kinnituv toiduosakeste, sülje koostisosade ning mikroobide kiht. Hambaemaili lagunemine on seotud nende mikroorganismide elutegevusega, õigemini, nende elutegevuse käigus vabanevate lõpp-produktidega mis muudavad keskkonna hamba pinnal happeliseks.

Kaariest tekitavate pisikutega nakatumine toimub enamasti väikelapse ema või kellegi teise lähedase suust läbi käinud luti või lusika abil.

Miks kaaries tekib ning kust on levinud arusaam: "Mul on juba sünnist saati halvad hambad ..." ?

Hambakaariese tekkes on olulised mitmed asjaolud. Kui nakatumine kaariest tekitavate mikroobidega on toimunud, siis järgnevalt määrab kaariese aktiivsuse ära nende hulk suuõõnes ning elutingimused, mida neile pakume. Väga ekslik on arvata, et probleemid hammastega on näiteks vanematelt päritud või et lihtsalt hambad on “nõrgad”. Organismi üldseisundil on küll teatud seos hammaste olukorraga. See puudutab nn. hambaluu ainevahetust e. vajalike ainete olemasolu, samuti sülje koostist ning eritumise kiirust. Enamasti on aga tegemist siiski meie endi väär-käitumisega või käitumisharjumuste puudumisega.

Kas hambaauk võib ise ära paraneda ?

Algjärgus kaariesekahjustus võib ise paraneda e. peetuda, kui söögikordade (=happerünnakute) vahelisel ajal ladestuvad happerünnaku käigus hambavaabast sülge lahustunud soolad tagasi hambapinnale. Eelduseks on, et hambaemail on veel terve. Selle tulemusena algjärgus emailikahjustus paraneb (=remineraliseerub). Vaabakahjustuse taaskõvastamisel on väga tähtis roll fluoriidil, mida on lisatud enamikele hambapastadele. Kasutatakse ka spetsiaalseid fluorlakke, kus fluori sisaldus on kõrgem ning mille remineraliseeriv efekt on parem.   

Kas pesta hambaid enne või pärast sööki ?

Tähtis on hambaid pesta kaks korda päevas nii hommikul kui ka õhtul. Kui harjamise tehnika on õige, ei ole oluline, kas seda teha enne või pärast sööki. Hammaste harjamine ei ole soovitav vahetult pärast hapude jookide joomist ning puuviljade söömist.

Milline hambapasta on kõige parem ?

Teaduslike uurimuste käigus ei ole ükski hambapasta osutunud teistest oluliselt efektiivsemaks. Hambapesu puhul tuleb mistahes hambapastast tähtsamaks lugeda hammaste ja hambavahede mehaanilist katust puhtaks harjamist. Kuigi pastad jaotatakse erineva hõõrdeteguri ja koostise järgi põhi-, ravi- ja kosmeetilisteks hambapastadeks, on neile esitatav tähtsaim nõue kaariese ennetamiseks piisav fluoriidisisaldus. Seepärast tuleks ka väiksematele lastele soovitada vähemalt 0,1 %lise fluoriidi sisaldusega hambapastat, mida pannakse harjale võimalikult vähe. Valgendavaid hambapastasid ei ole soovitav regulaarselt kasutada, kuna enamasti põhineb toime abrasiivainetel ning nende abil ei saa hambaid valgendada loomulikust toonist heledamaks.

Kas suuloputusvedelikuga loputamine asendab hambapesu ?

Suuloputusvedelikud on mõeldud toiduosakeste eemaldamiseks hammaste aga eelkõige suuhügieeni takistavate aparaatide (n. breketite) pinnalt. Suuloputusvedelikud on vaid abivahendid ning ei asenda hammaste mehhaanilist puhastamist. Teatud juhul n. igemehaiguste ja hammaste kinnituskudede haiguste (parodontiidi) korral kasutatakse raviotstarbelisi suuloputusvedelikke, mis vähendavad bakterite hulka suus.

Corsodyl kloorheksidiiniga suuloputusvedelik on raviotstarbeline lahus. Raviotstarbelisi loputuslahuseid saab osta apteegist ilma retseptita, kuid peab arvestama, et need iseenesest igemehaigusi ei ravi. Antud lahus on mõeldud vaid igemeravi toetama.

Mis juhtub ravimata hambaaukudega ?

Kui hambakaaries on lagundanud hambaemaili, on protsess pöördumatu ning iseeneslik paranemine ei ole võimalik. Esialgu võib hammas väliselt tunduda tervena, kuna hambaemail on tugevama ehitusega, kui dentiin e. nn. hambaluu, mis järk-järgult pehmeneb ja laguneb. Mida rohkem aega möödub emaili läbimisest, seda enam hammas kahjustub ning lõpuks jõuab protsess hambaõõneni, kus paiknevad hamba närvid ja veresooned. Tekib põletik, mis võib anda tugeva, kestva hambavalu või ka areneda ilma valuta. Põletik hambaõõnes kahjustab seda enamasti pöördumatult ning nüüd on tegu juba surnud hambaga.

Hambakaariese tõttu laguneb kõigepealt hambaemail ning seejärel pehmeneb dentiin. Kuna hambaemail on tugevam, kui dentiin, kulgeb karioosne protsess sageli märkamatult ning väikene hambaauk võib tegelikult tähendada juba palju ulatuslikumat kahjustust.

See ongi peamine põhjus regulaarseks hammaste kontrolliks, sest hambaarsti abiga on võimalik hambaauke varakult avastada ning koheselt ravida. Nii saab hambavalu vältida ning ka raviraha kokku hoida.

Eriti sageli saab karioosne protsess alguse kahe hamba vahelisel alal, mida on keerulisem puhastada.

Kui hammas juba valutama hakkab, võib tavapärane hambatäidise paigaldamine osutuda võimatuks, sest tekkinud on hambapõletik ehk pulpiit. Siis tuleb võimalusel teostada juureravi või kuulub hammas eemaldamisele.

Corsodyl kloorheksidiiniga suuloputusvedelik on raviotstarbeline lahus. Raviotstarbelisi loputuslahuseid saab osta apteegist ilma retseptita, kuid peab arvestama, et need iseenesest igemehaigusi ei ravi. Antud lahus on mõeldud vaid igemeravi toetama.

Mida teha, et hambaauke ei tekiks ?

Kaariese ennetamiseks on vaja lühendada hambavaaba söövitusaega (=happerünnakut) võimalikult lühikeseks ja harva esinevaks. Selleks tuleb vähendada päeva söögikordade arvu ning vältida nö.”näksimisi” söögikordade vahel . Ksülitooli sisaldava nätsu närimine kohe söömise lõpetamisel lühendab happerünnakut. Happerünnakut ei teki kui hambapinnal puudub hambakatt ! Seega on enda poolt kõik tehtud, kui järgite järgnevaid nõuandeid:

  • Harjake hambaid kaks korda päevas fluoriidi sisaldava hambapastaga
  • puhastage hammaste kontaktpinnad kas hambaniidi või muu abivahendiga
  • toituge tervislikult ja vältige söögikordade vahelisi näksimisi
  • küsige oma hambaarstilt, kas ja millisel kujul vajate fluoriidi oma hammaste tugevdamiseks
  • külastage regulaarselt hambaarsti professionaalse hammaste puhastamise ja suu tervise kontrolli eesmärgil

Kas on oluline millist hambaharja kasutada ning kui sageli peaks seda vahetama ?

Hambaharja puhul ei ole kõige olulisem selle värv ega disain, kuigi hea on, kui selle suurus ja kuju oleks valitud arvestusega, et puhastamist vajavad kõik hambapinnad, ka kõige tagumistel hammastel. Oluline hambaharja valikul on harjaste omadused. Liiga tugevate harjastega hambaharjad (ingl.k. “HARD” ja “MEDIUM” märgistusega) vigastavad hambakaelu ja iget, seega tuleb valida võimalikult pehme (ingl.k. “SOFT” märgistusega) sünteetiliste harjastega hambahari.

Harja tuleks vahetada vähemalt iga 2-4 kuu järel, või ka varem, juhul, kui harjased on vajunud longu. Samuti peaks tähelepanu pöörama harjaste tippude töötlusele. Lõigatud harjased kahjustavad rohkem hambaemaili, kui ümarate e. spetsiaalselt töödeldud otstega harjased.

Hambaharja kuju, suurus, käepideme või harjaste disain ei mängi olulist rolli. Tähtsamad on harjaste omadused. Soovitav on kasutada SOFT e. pehme märgistusega ning spetsiaalselt töödeldud sünteetiliste harjastega hambaharja.

Kas kasutada elektrilist hambaharja ?

Elektrilist hambaharja on mugavam kasutada, kuid vaja on meeles pidada, et hambaid tuleb puhastada ükshaaval ning ühe hamba harjamiseks kuluv aeg peab olema piisavalt pikk. Elektrilise hambaharja plussiks on kiire harjamissagedus, mis on abiks raskesti kättesaadava hambakatu eemaldamisel.

Milline on kõige õigem hammaste harjamise tehnika ?

Korralik hammaste harjamine ja hammaste vahede puhastamine hambaniidi või mõne muu abivahendiga, eemaldab hambapinnalt hambakatu. Oluline on, et puhastatud saaksid kõik hambapinnad. Kõige parem on selleks välja kujundada kindel harjumuslik süsteem, et mitte jätta osasid piirkondi tähelepanuta. Kuna väga sageli saavad kaariesekahjustused alguse just hambavahedest, siis on ka vahede puhastamine eriti oluline. Liigtugeva survejõu vältimiseks tuleb harja hoida sõrmede vahel nagu pliiatsit. Õige harjaste suund on 45o nurga all hambale ja igemevakku ning harjamine ise toimub lühikeste kiirete edasi-tagasi liigutustega. Keelepoolselt on katt tugevamini kinni, seepärast oleks soovitav alustada harjamist seestpoolt. Puhastama peab ka keelt. Hammaste harjamiseks kulutatav aeg on vähemalt kolm minutit, kuigi sellest olulisem on harjamise kvaliteet- aega hambapesuks tuleb varuda ! Liigkiire ning vale tehnikaga harjamine võib kasu asemel isegi kahju tuua- esmalt taandub hambakaeltel ige ning hiljem harjatakse maha hambajuurt kaitsev juuretsement. Hambaemaili kiirele kulumisele aitab kaasa ka eelnev happeline keskkond-hapude puuviljade söömine ning mahlade tarvitamine enne hambapesu.

Hammaste sisemised pinnad on kõige raskemini puhastatavad, mistõttu vajavad harjamisel erilist tähelepanu. Kui kahtled oma tehnikas, võta hambahari hambaarsti külastades kaasa ning palu arstil ennast juhendada.

Juhi niit hambapinnaga kontaktis igemevakku ja puhasta seda, niiti üles-alla liigutades. Sama protseduuri korda kõrvalhambal. Kui tekib igeme veritsus, viitab see igemepõletikule ning ebaõigele tehnikale. Palu hambaarstil ennast juhendada. Õiget tehnikat kasutades kaob veritsus mõne aja möödudes.

Laiemaid hambavahesid ning suhu kinnitatavaid proteese saab puhastada spetsiaalset vaheharja kasutades.

Vaheharja valikul küsi nõu oma hambaarstilt